Põllumajandus ja kalandus

Euroopa põllumajandus ja metsandus peavad toime tulema loodusvarade kahanemise, kliimamuutuse mõjude, maailma rahvastiku muutuste ja vajadusega tagada oma kodanikele ohutu ja kindel toiduvaru jätkusuutlikul viisil. Eesmärgiks on tagada põllumajandusele ja metsandusele vajalikud teadmised ning vahendid, juurutamaks tootlikke, ressursitõhusaid ja vastupidavaid süsteeme, mis tagaksid  toidu, loomasööda ja muu biotoorme, kahjustamata ökosüsteemi pakutavaid teenuseid, ent toetades maaelu edendamise poliitikate ja stiimulite arendamist.

Tähelepanu all on  surve loodusressurssidele (näiteks fossiilsete kütuste ja kalavarude vähenemine), samuti võitlus kliimamuutusega kasvuhoonegaaside emissioone kärpides ning põllumajandust vastavalt ümber korraldades. Veel üheks globaalseks väljakutseks on loomade tervis ning nakkushaiguste ja zoonooside (loomadelt inimesele kanduvate nakkushaiguste) ohjamine. Ka uuringud taimetervise, säästliku, konkurentsivõimelise ja multifunktsionaalse põllumajanduse, metsanduse ning maapiirkondade arendamise alal toetavad erinevate EL poliitikate elluviimist.

Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse sektorid on praegu silmitsi paljude väljakutsetega: suur osa EL kalavarudest on  ülepüügist kurnatud ja vesiviljeluse tootmismahud Euroopas paigalseisus, samas kui maailmatoodang, eriti Aasias, kasvab. Nende probleemide ületamiseks toetab EL erinevate valdkondade teadusuuringuid, et asuda tõhusamalt korraldama kalandust ning arendama vesiviljelust jätkusuutlikul ja konkurentsivõimelisel viisil.

Maakasutus Euroopas

Aastal 2008 oli Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigi kokku 420 miljonist hektarist maast 43% kasutusel põllumajandusliku ning 40% metsandusmaana. Lisaks toidutootmisele kasvatati 5%-l põllumajandusmaast  tööstuskultuure (pms rapsi biokütuse tootmiseks) ning ülejäänud 5% potentsiaalsest põllumaast oli kasutusest väljas. Põllu- ja karjamaad tagavad EL põllundus- ja toiduainesektorile kokku 17 miljonit töökohta (7,6% kogu tööhõivest) ja 3,5% EL riikides loodud kogulisandväärtusest. Lisaks ennustab FAO maailma toiduvajaduse 70% suurenemist aastaks 2050. Globaalse toidunõudluse dramaatiline kasv toimub samaaegselt sööda, kiutoorme, biomassi ja biomaterjali nõudluse järsu tõusuga. Sellele väljakutsele peab igal juhul vastama ka EL põllumajandussektor kui maailmaturu üks suurimaid põllusaaduste tarnijaid. EL põllumajandus katab 18% maailma toiduekspordist, väärtusega 76 miljardit eurot. Toodangu väärtuse järgi pärineb Euroopa Liidust 40% OECD riikide toidutoodangust.

 

Järgmine leht